#4 Tony esmamulje Sri Lankast

Mida ma õigupoolest Sri Lankast teadsin enne oma esimest sammu sellel tolmusel maakamaral? Tuleb tunnistada, ega suurt midagi. Lapsepõlvest meenub nende ilusa riigilipu elegantne, lausa kuninglik kujutis, Tśeiloni nimi teepakil ja ... Ausalt öeldes, muu vähene tuli juba reisieelse uudishimu rahuldamisest. Ja ega seegi, kui tagantjärgi mõelda, polnud hoopiski mitte adekvaatne arusaam. Kogu teadmine piirdus vastakatest indialikest ajus ringlevatest videoklippidest, arusaamatute sihtidega mässulistest, kartustest taskuvaraste ees ja muust sellisest. Positiivse asjana lootsin oma luid ja liikmeid soojendatud saada ja tuntud eesti räpiviisi „Tervitusi saadan palmisaarelt...” vilistades rannaliival lebotades palme näha. Merilyn vist mainis ka midagi loodusparkidest ja elevantidest, aga noh, õige mees laseb need asjad kiiresti kõrvade vahelt läbi joosta. Ja no muidugi, spetsiaalselt otsitud pudel kanget rummi ja dźinni lõid kerge ootusärevuse selle kauge maa avastamisele asudes. Usaldusväärsete allikate andmeil annab rumm nimelt kõhumuredele leevendust ja dźinn aitab maalariat eemal hoida. Ega õige mees saa sellisest preventatiivsest ravist ära öelda, tervis ennekõike.
Lennukiaknast paistab olukord lootustandev. Lennuradade vaheline „haljastus” polnud sugugi haljas, hoopis vägagi kollane teine. Jaa, päikest siin paistab piisavalt, kas siis tõesti veepuudus, et esinduslennuväli nii käest lastud. Igatahes aia taga paistab küll midagi rohelist, täitsa võsa kohe palmilaadsete asjandustega. Lennukist väljumisel võtab ühel põhjamaalasel ikka hinge kinni küll. Õhku nagu oleks, aga hingata pole nagu midagi. Justkui saunalaval seisaksin peale konditsioneeritud lennukit. Õhku ahmides veame ennast bussile, buss loksub terminali suunas liikuma. Liiklus ei paista siin eriti tihe olevat. Lennujaam on selline, ütleme, päevinäinud kommunismiaegne ehitis. Tuhm marmor, tolmune klaas ja võidunud teras. Terminalis nagu ikka, koridor siia, koridor sinna. Veame ennast rahvamassiga kaasa, maksame maksud, vastame tolliametnike küsimustele. Täielik sotsialism ju, nagu kord ja kohus. Riiki meid igatahes lubati. Liigume siis edasi. Tavapäraste lennujaamapoodide valik on siin igatahes mõneti erinev. Kujutage ette, et tulete reisilt ja ostate lennujaamast endale möödaminnes koju kaasa külmkapi, pesumasina või teleri. Igatahes tundub, et siinmail on see nii kombeks. Jätame siiski suuremad ostud tegemata, ootame tükikese aega kohvreid ja seedime läbielatut. Kohvritega läheb aega, tundub, et transporditöö on siin puhas käsitöö. Lõpuks siis, kui tundub, et kõik on kontrolli all, kaotab olukord kontrolli. Meie kohvrid haaravad kes teab kustkohast ilmunud tõmmud mehikesed. Mingisugune vormiriietus nagu isegi oleks seljas, üritab üks meid veenda, et nii peabki ja asub liikuma. Mis seal ikka, veidike kohmetuna järgneme neile, äkki siin ongi selline teenindus. Ega neile kohalikele mehikestele ei tohi ju hirmu ega üllatust välja näidata, tõmbavad äkki kohe naha üle kõrvade. Peab ikka inglaslikult dzentelmeniks jääma. Nagu hiljem olen aru saanud, kujutab valge mees neile rahaauku, kelle taskutes raha lausa imeväel paljuneb. See arusaam on neile vist juba kaasa sündinud...

#3 Lastekodust

Enne esimest korda Sri Lankale minemist ostsime igaks juhuks kaasa kotitäie koolivahendeid. Jagasime neid nii meie giidi Rohanni lastele kui ühel räämas koolihoovil palli mängivatele poistele. Tegelikult on neil seal kõik omalgi poodides olemas, aga väga kallis ja paljud ei jaksa koolivahendeid osta, uutest ja korralikest riietest rääkimata.

Juba kaks kuud hiljem leidsime end taas Sri Lankal. Kaasas suure-suure kohvri jagu koolitarbeid, komme ja kasutatud riideid (teksad, särgid). See kord palusime Rohannil end mõnda lastekodusse viia. Kommi ja pliiatseid jagades nägin ka nende koolitundi ja mul õnnestus kõikide lastega kohtuda. Nende koolist võiks eraldi teadusartikli kirjutada, nii et ma siinkohal pedagoogikast heietama ei hakka :) Loomulikult toetasime taas Rohanni perekonda ja suurt suguvõsa. Neljast lapsest kaks käivad koolis. Üks tütardest on koolis väga tubli ja sai stipendiumi, teine on väga suure muusikaandega. Oleme neid jõudumööda toetanud ka siis, kui ise koduses Eestis - nii hea, et keegi on Western Unioni välja mõelnud!

Kolmandale reisile läksime kahe suure kohvritäie asjadega. Kaasas olid ka annetused töökaaslastelt ja sõpradelt. Tänud Kirkkele, Aitale, Ehale ja Tiiule! Rohann viis meid teise lastekodusse, sest eelmisel korral külastatud lastekodus käivad tihti turistid, aga sellesse, kuhu ta meid nüüd viis, ei satu abistajaid nii tihti. Kohe tekkis soe side - sinna lähme järgmisel korral tagasi! Lapsed said särke, puslesid, mänguasju, raamatuid ja palju-palju kommi :) Kooli juhivad(katoliiklastest?) õed, kellele jätsime ka sularaha. Ülal olevad pildid on pärit sellest lastekodust. 

Kõik, kes tunnevad, et nad tahaksid kas või ühe särgikesega toetada neid lapsi, palun seda julgesti teada anda! :) Oleme sinna varsti tagasi minemas.

#2 Veidi Singali keelest ja meelest

Sri Lankal räägitakse valdavalt singali keelt - umbes 16 miljonit emakeelena kõnelejat.  Suurim vähemus on tamilid, kes räägivad tamili keelt. Üldine rahvaarv on 19 miljonit.

Singali keele tähestik on arenenud vana India Brahmi tähestikust. Ta kuulub Indo-Euroopa > Indo-Iraani > Indo-Aaria > Singali-Maldiivi keelkonda. Seal on 58 tähte: 16 täishäälikut ja 42 kaashäälikut. Kõnekeeles kasutatakse 37 tähte. Kirjakeel ja kõnekeel erinevad teineteisest suurel määral. Tamili keel ei ole mingis suguluses singali keelega ja kuulub draviidi keelte hulka, mida räägitakse ka mujal Lõuna-Aasias. Tähestikud on täiesti erinevad. Sri Lankal on kõik sildid kakskeelsed, sest mõlemad on ametlikeks riigikeelteks.

On terve rida sõnu, mis on inglise keelde tulnud just singali keelest, enamus neist on seotud kas budismi või loodusega. Tuntuim näide oleks "anaconda" - henakandaya; ülejäänud on täiesti võõrad sõnad, aga siiski esindatud Oxford Dictionarys. Eesti keelest ei ole kahjuks ühtegi sõna läinud rahvusvahelisse suhtlusse.

Mina hakkasin siis nüüd ka singali keelt õppima :) Palusin Rohannil saata Sireti ja Andrusega singali keele õpik. Sain neid koguni 4 erinevat. Koos CD-dega. Ülilahe! Pärast mitmepäevast süvenemist sain pihta, kuidas need kronksudest tähed (="hieroglüüfid") toimivad ehk siis kuidas vokaale tavaliselt kirja ei panda ja kuidas neid eriliste krõnksude abil konsonantide küljes ära märgitakse, jne.  Mulle tundub, et sama loogika mis araabia keele puhul, kus ka vokaale ei kirjutata. Tegelikult on nende kiri väga ilus, just esteetilises plaanis. Kirjutatakse ikka vasakult paremale. Grammatika näib olevat pigem lihtsamapoolne, seega kõnekeele omandamine pole nii raske, kui just kirjutama õppimine. Nii mõnigi sõna on sarnane mõnele germaani päritolu sõnale, aga siis tuleb taas meelde, et tegemist ongi ju Indo-Euroopa keelega, küll hoopis teise haruga, aga ikkagi. Nt, "vesi" - Vathura (water, Wasser).  Häälduses on ülioluline teha vahet pikal ja lühikesel vokaalil, sest sõna tähendus on muidu kohe teine nagu hiina keeles, kus sama kirjapildiga (romaniseeritud tähestikus) sõnal on nelja erineva intonatsiooniga ka neli erinevat tähendust.

#1 Eellugu

Tunnen, et peaksin veidi seletama, miks just Sri Lanka.

Kui ma käisin algklassides, olin usin lehelugeja - kõik lehed, mis kodus käisid, lugesin läbi. "Rahva Hääles" oli siseküljel selline pisike küljeveerg (tänapäeval nupuke), kus kajastati välisuudiseid. See oli vaieldamatult mu lemmikrubriik. Aegajalt ilmusid teated, kuidas Tamili Tiigrid panid Colombos jälle mõne pommi plahvatama. Esiti arvasin, et need olid päris tiigrid ja juurdlesin päris piklat selle üle - mul oli seinal suur maailmakaart nii et ma teadsin hästi, kus Sri Lanka asub ja ka seda, et Colombo on pealinn. Huvi selle maa vastu tärkas kusagil selles vanuses. 3-4-klassis olles korraldasime sugulastest lastega Viimsis tädi Koidu juures olümpiamängud. Igaüks joonistas omale lipu ja puha. Mina hakkasin usinalt Sri Lanka lippu joonistama, ma isegi ei mõelnud, et see oleks mõni teine riik võinud olla. Aga oh häda! Kõik, kes on Sri Lanka lippu näinud, teavad, et see pole mingi "paar joonekest sinna ja paar tänna" lipp. Lipp mul igal juhul välja ei tulnud ja suurest nördimusest joonistasin siis lihtsama triibulise Kreeka lipu. 

Esimest korda Sri Lankale astudes ma tundsin, et olen õiges kohas - "kodu" on vale sõna, aga südames oli mingi tuttav tunne küll. Ja see irratsionaalne armastus selle riigi vastu on ainult kasvanud. Nakatasin selle "haigusega" ka Tony ja lapsed. Robin küsib pea iga nädal: "Millal me jälle Filifjonkale lähme?"

Jube kurb tunne on uudistest ikka ja jälle lugeda mässuliste tapatalgutest Sri Lankal. Põhjuste mõistmiseks peab tundma ajalugu, aga kokkuvõtvalt ilmestab konflikti piltlikult Tamili Eelami vanasõna: "Even a hungry tiger will not eat grass. He eats Singhalas" - Isegi näljane tiiger ei söö rohtu. Ta sööb singaleid. Vastik ja õel ütlus, aga ilmselt peitub selles sügav tõde üksteisesse suhtumisest.

Singali folkloor 

 Naliya lassanay rana hasa molakëtiya
 naliya lassanay êndi vata ma ingatiya
 naliya lassanay yana gamane sëtiya
 naliya lassany bësa nelana kekatiya
 naliya lassany bësa nelana kekatiya 


Beautiful is the maid who has breasts like golden swans,
supple and round
Beautiful is the maid whose dress clings to her tender waist
Beautiful is the maid whose gait captivates the beholder
beautiful is the maid who is picking kekatiya flowers
in the brook