13 Sept 2010

Imelisi elukaid

See, et teede ääred on lehmi täis, on täiesti tavaline. Trincomalees on lehmad lisaks teedele ka sinu aias ja mite ühe- või kahekaupa vaid ikka karjakesi. Ju nad ise teavad, kus nende kodu on. Või siis Galles, lõunatipus, teeäärses jões oma pühvlikarja ujutav vanamees
Mulle näis, et ta kogu aeg luges oma loomi, et keegi ära ei upuks ;)
Täna läks üks keskmise suurusega varaan meil üle sõidutee, nii et juht pidi äkkpidurduse tegema. Vingerdas-vongerdas päris kiiresti.

Hommikul, kui meil auto keema läks ja me paar tundi autoremondis veetsime, siis leidis Tony kuskilt riipõllult üksiku ja eksinud (sic!) kilpkonna. On ta poeg või vanaloom, kes seda teab, igastahes otsustati ta paremasse elupaika viia. Niisiis loksus ta meiega paar tundi bussis kaasas, mille jooksul tekkis isegi diskussioon, et äkki tahab ta meie juurde päriselt elama tulla.
Lõpuks leidis ta omale uue kodu Sigiryas, ühe vanamehe onni taguses sopalombis. Paistis, et talle meeldis seal, sest kadus kähku muda sisse.

Ükskord varem sõitsime Trincos parasjagu laguunist mööda, kui Rohan näitas, et kotkad, kotkad!

Olidki, ühe koleda jäätmaa ehk prügimäe kohal. Võitlesid kohalike koertega paremate palade nimel. Kui hästi vaadata, siis on näha neil miskit suust tolknemas.


Vahva, igav ei hakka, kui autoaknast õue vaadata. Täna jalutas meile elevant vastu, suurel maanteel. Õnneks või kahjuks mitte metsik. Jaapani turist istus rõõmsalt seljas. Panete tähele - väike iroonia - "jaapani turist". Meie ju pole turistid... Need kohustuslikud elevandisõidud on meil juba AMMU tehtud, 3 aastat tagasi ;)))
Sigiryas on aga  palju metsikuid elevante. Mina imestasin, et milleks sellised kõrged 10-realised okastraadiaiad??? Siis sain ise aru - elevanditõkked. Pärast päikseloojangut, nii kella kuue paiku õhtul, pidid nad karjakaupa liikuma. Hetkeks hakkas kõhe, et kas auto sõidab ikka piisavalt kiiresti... Me ju oleme kohanud tiibu lehvitavaid vihast turtsuvaid elevante meile vastu jooksmas. (Wasgamuwa loodupsargis, paar aastat tagasi, lahe oli) Igal juhul olid neesamad aiad iga 10 m tagant katki ja suured betoonpostid väljaväänatud... Ei tahaks seal oma põllumajandust viljeleda, mõnel mehel eksivad sealkandis kobrad ka aeda ära... Ja malaarisääsedki ei põlga Sigiryat ära, rahvas räägib... pärast mussoone, loomulikult, nagu rahvas räägib :) No eks näis, mis nägu me 3 kuu pärast oleme, aga ööbisime Sigiryas ju superluks bungalows ja pidasime Rohani hoovis südaööni peaaegu kottpimedat piknikku. Ainult elevandid ja maod olid puudu...

Varaanid on siin tegelikult hästi tavalised, umbes nagu hulkuvad koerad... kui ainult osata neid leida.

Eile õhtul vaatasin palmi otsa ja mulle tundus, et ma nägin seal lehe peal sisalikku. Näitasin Tonyle ka. Just sel hetkel, kui Tony astus lehe alla, et paremini vaadata, pime oli ju, kukkus see sisalik alla (!!!), Tony hõikas, et mis sialik, see ju konn. Lähemal vaatlusel puu alla asuvale risuhunnikule tõi selguse - meil mõlemil oli õigus. Sisalik ja konn kukkusid koos puu otsast alla. Mulle tundus ka hetkeks, et miskit suuremat sadas puu otsast peaaefu Tonyle kaela. Sisalik lasi varsti jalga, aga konn hüppas puu peale tagasi. Olete te puu otsa hüppavat konna näinud? See sain kenasti kõik kaamerasse jäädvustatud, ainult fotot ei saanud pimedas teha.
Nii et kummalisi olevusi on siin palju. Meie issi naeran seda konna siiani. Hea, et pihta ei saanud.

No comments:

Post a Comment