3 Sept 2010

Kalliskivid

Sri Lanka on kuulus oma kalliskivide poolest. Siin on k6ike peale kulla ja teemandite ja valik on uskumatult lai ja ilus. Loomulikult oli meie vaikse gemmoloogi suurim unistus siia Lankale tulles Ratnapura kalliskivide imetlemine ja ostmine. Joudsime eile l6unaks kohale. Hotell oli inglaste koloniaalajastust parit t6eline luksmaja. Vaga ilus ja puhas. Midagi meenutad Kandyt, ilmselt see, et olime samuti maeotsas ja vaade alla oli super.
Tuba oli suur ja k6rge, puhas, vannituba nagu euroremondist tulnud. Ainus, mis reetis, olid vaiksed mustad sipelgad, mis kenas rivis m66da seina k6ndisid. Taiesti ohutud ja naljakad. 66sel nagime laes gekosid ka :)
Niisiis, siirdusime kalliskivijahile. Algul kaisime Natural Museumis, kus lisaks vanadele fossiilidele ja loomadele oli ka ammendav ylevaade Sri Lanka kalliskividest; seejarel suundusime siis kauaoodatud kalliskivi muuesumi. Tasuta sissepaas, tehakse ka vaike tutvustus k6ikide kivide kohta. L6puks saabub miljonarist suure k6huga muuseumi omanik ja pakub kive ka myygiks. Tema erakogu oli muljetavaldav, lisaks tuhandetele erinevatele vaariskividele oli seal ka tuhat aastat vanu mynte ja iidseid Sri Lanka n6usid.
Robinile pakkus onu sellist lehte, kuhu 10-15 erinevat kalliskivi koos nimedega oli peale kleebitud. Kallis oli, aga no kuidas me ei v6ta, sest seal oli nt rubiin, safiir, korund, beryll, ametyst, kuukivi, tsirkoon, kassisilm, kvarts, jne - korralik kogu. Mina hakkasin siis s6rmuseid vaatama. Neid ilmus nagu v6luvael jarjest juurde ja juurde. Pean tunnistama, et valdav enamus mulle 6nneks ei meeldinud. Sellised veidi robustsed v6i siis liiga lihtsad v6i hoopis maitsetud. Nojah, teine kultuur. K6ik olid h6beda sees, sest kuld on siin vaga kallis ja sellesse ilmselt ei tasu midagi panna. Rubiins6rmuseid ja siniseid safiire (need on samas hinnas kui briljandid) meiele ei naidatud, v6ibolla olid need teistes kullas vm. Minu pilk jai kohe pidama yhele imearmsale suht suure kiviga kuukivile, mida ymbritsesid tibatillukesed tumesinised safiirid. Kyll onu yritas mulle veel ka teisi pakkuda, aga no ei meeldinud mulle muud. M6ned granaadiga olid ka kenad. Edasi pakkus ta meile sujuvalt igasugu kive, millest saab ise ehteid teha ja siis valisime kvarts-aventyriine s6rmuseks, k6rvar6ngatseks ja ripatsiks (nendel on ilusad triibud sees, see tahendab, et mingid taimetykid v6i k6rrelised v6i mis iganes loodulikke jubinaid). Valisime midagi valja ja siis laks t6eline lehmakauplemine lahti. Paar tundi kulus meil sellele. Onu oli nii jarjekindel, arvas, et kui mele k6ige selle peale 8 eurot alet teeb, et siis on ok. Vahepeal meil haal t6usis, siis temal t6usis, siis pobisesime k6ik omaette ja nii mitu korda. Tema alla ei anna, meie ka mitte. Siis vahetasime oma kvartsid vaiksemate vastu. Ikka ei miskit. Veidi soodsama hinna siiski l6puks pakkus ja Tony ytles, et laheb autost raha tooma, aga tegelikult jattis olukorra mulle lahendada :SSS
Rohan tuli, raha nappus (vahem, kui kokkulepitud) ja andis mulle. Mul selleks ajaks k6igest kopp ees ja pea taiesti paks. Mina ei osanud miskit peale hakata, 6nneks hakkas Rohan temaga ise raakima. Mina ei tea, mida ta seal ytles (haal oli vahepeal vaga kuri), aga onu sirutas mulle kae valja ja ytles et ok. Lisaks pakkis Robinile veel 2 kivimit kaubapeale. Parast kuulsin, et Rohan oli oelnud, et kui ta meie pakkumist vastu ei v6ta, siis Tony laheb ja annab selle raha tanavakerjusele ja tema kalliskibe ei taha. Ha-ha-haaa. Saime sertifikaadi ja puha ka ikka kaasa, et asi on t6eline. Parast k6ike seda olime taiesti omadega labi, aga vaike nv6idutunne oli ka sees, sest onu t6esti ei kavatsenud meiel erilist allahindlust teha, vaites, et me niikuinii ei leia sellist hinda mujalt. 
Tanavalt kalliskive osta ei tohi, sest silm ei tee ehedal ja v6ltsingul mitte kuidagi vahet. Aga pettureid olevat palju.
Tana hommikul laksime kalliskivi kaevandusse ka. Need ei ole avalikult kylastatavad, aga kohalike abiga on k6ik v6imalik. See oli miskit muud, kui oskaks yldse ette kujutada. Peaaegu k6ik tehakse kasitsi, maa seest tuuakse kivi-liivahunnikud valja, seejarel pestakse vees puhtakse ja siis maaratakse ara, mida leiti. Raha jagatakse k6ikde asjaosaliste vahel. Siin moned pildid.

kaevandussaht, see konkreetne oli 12 m sygav
see oli sahtipealne

Meie ja kaevandajad. Isegi raha ei pidanud me selle kylastuse eest maksma, mis on kyll vaga erakordne olukord. Siin riigis peab alati raha maksma, kas v6i penne, aga ALATI. (Kasi ees ei kysita kunagi, aga see on kirjutamata reegel)

No comments:

Post a Comment