4 Sept 2010

inimestest

Srilankalased on hasti tagasihoidlikud. Mitte turismipiirkonnas on nad lomulikult hasti uudishimulikud, nahes valgenahalisi ja eriti veel heledapaised ja lokilisi lapsi (nagu meie omad, ha-ha-haaa, isegi Arturil on siinses kliimas juuksed paris lokkis) ja no muidugi ei satu pikajuukselisi punapaid ka sinna eriti tihti ;)
Yhes6naga, nad vaatavad, vahel lausa j6llitavad, aga alati naeratavad sulle ja ei muutu kunagi ahistavaks. Palud ytlevad tere, lihtsalt niisama. Ahistavad on nad restoranides, kus kelnerid jaavad sinu laua aarde seisma, ikka naoga sinu poole, et siis igal v6imalusel midagi kallata v6i eest ara t6sta. See on kohati t6siselt narvidele kaiv. Ilmselt kaib see neil etiketi juurde. Kui on vaja teeaarsest koivikust teed v6i kohvi osta, siis kindlapeale teenindab sind kokku vahemalt 3-5 inimest. Seda, et keegi sulle teed teepakikesega tassis annab, ei juhtu siin iial. Alati tehakse tee tagaruunis roostevabast terasest kannukesessr valmis ja serveeritakse uhkete n6udega. hest kyljest on see meeldiv, aga pikapeale hakkab selline sebimine vasitama. Kui su naoilme reedab vahimatki rahulolematust, siis nad pyyavad kohe ara arvata, mis viga ja abi pakkuda. No naiteks, minu tee oli jube kange ja kohe toodi kannuga keevat vett juurde - peaasi, et klient rahul oleks :) Sellist oma nurgas vaikset nosimist ei ole v6imalik harrastada. Aga nad ei topi ennast peale, vaid hoiavad distantsi.
Teine moment, mil nad ahistavad minusugust on poes. Kohe on keegi abivalmilt minu valjavalitud asju hoidmas, t6stmas v6i mida iganes tegemas. Tavaliselt ei saa ma pluusi riidepuultki ise ara v6tta, ikka ilmub selja tagant abikasi ;) Ja nad ju kommenteerivad kogu aeg midagi omavahel. Ma olen m6ned nede valjendid selgeks 6ppinud, no siis on nende naeratyus eriti lai :)
Yhes6naga, nad on toredad ja heatahtlikud. Yhel 6htul Ngombo vahel hilis6htul jalutades sattusime korraliku laksu all oleva vanamehe peale. Hakkasime juttu raakima (sest ostsime sealtsamast rottisid - pannkoogilaadsed imehead ymmargused 6hukesed saiad). Nii pessimistlikku kohalikku pilegi me veel kohanud. teil Euroopas hea, meil Sri lankal halb - oli tema moto. Aga vanal oli vaga hea huumorisoon. Tony viskas tema joobeastme kulul veidi nalja, sest ta kavatses oma saarevaristajaga soitma minna, ja ega vana vastust v6lgu jaanud.
Lapsed on hasti armsad ja nii siiralt uudishimulikud. Tulevad lahedale, kihistavad naerda ja kyi sa neile vastu lehvitad, siis on nad lihtsalt vaimustuses. Tegin yhest suvalisest tydrukust rannas mitu pilti, naitasin talle ka ja siis soime koos pahkleid :) Ma ei leia hetkel seda pilti yles, lisan hiljem.
Siin on yks pilt Sinharaja vihmametsa servalt, teeviidad on neil taiesti olematud, aga tervitavad ja jatavad hyvasti kyll :)

No comments:

Post a Comment