9 Sept 2010

Laanekaldalt idakaldale

Eile hommikul asusime Negombost teele ida suunas. Koigepealt oli plaanis jouda Sigiryasse ja seejarel paev hiljem Trincomaleesse. Sigirya kaljutempel on turistide vaatamisvaarsus number 2 (1. on Adams' Peak maetipp, kuhu tehakse palverannakuid ja kus imetletakse paiksetouse).
Sigirya asub palju kuivemad piirknnas ja ohutemperatuur on seal yldiselt korgem, sealt edasi pohja poole on veel kuumem. Kuna joudsime kohale suhteliselt ohtuhamaruses, siis oli ohk meie jaoks vaga monus - veidi niiske, aga ainult pisut.
Lisan pilte Sigiryasr homme, sest oleme prawegu Trincomalees, kus interneti levi aeglasem, kui meie 90ndate algul :) Yhte pilti laadis 15 min ja ma ei jaksanudki ara oodata. Seega teen seda homme linna internetikohvikus.
Yhesonaga, Sigiryas ja selle ymbruses asub palju Budda templeid, moned neist maailmakuulsad. Sissepaasuhinnad on kuni 25 dollarit / per inimene, seega me isegi ei yritanud. Mis me ennast ikka petame, kui pole siiani Buddast vaga vaimustuses olnud, siis ei ole ka praegu. Teepaeale jai ka erinevaid kujusid ja loomulikult olid nad vagagi muljetavaldavad. Houdsime oma hotelli, milleks osutus viimase peal paradiisilaadne bungalow-kompleks. Toeliselt luksuslik paik (pildid homme). Omanik (voi juhataja) oli ROhaniu sober, seega saime oobimise sobrahinnaga. Usun, et me poleks seda endale muidu lubada saanud. Igasugu kameeleone ja iguaane oli palmipuudel naha ja yks tootaja raakis, kuidas sealkandis ka palju paabulinde olevat. eie kahjuks ei nainud. Laksime lastega jalutama, endal veidi kohe tunne sees, sest siin kandis on koiksugu madusid ja muid loomi :) Peale oravate ja ilusate tuukanisarnaste lindude ei nainud me kedagi, ahjah, kohalikud koerad ka. Jarmisel paeval kuulsime, et sealsamas olevat ohtuti palju metselevante... Nohm, neiud oleme me Tonyga juba varem kohanud :)
Hommikusoogiga tekkis meil vaike arusaamatus - hind oli jube krobe ja me otsustasime, et soome tee peal, mida iganes saame. Seda kuuldes laks Rohan omaniku juurde ja 5 minuti parast oli meil Sri Lanka kohta oivaline kohv, ohukesed pannkoogid meega, omlett, rostsaiad, varske papaiamahl, moos, jne laual ja suure naeratuse saatel. Pildid tulevad ka :)))) Vaga kaunis koht ja neil oli sela ka ayurveda teraapiakeskus, igasugu eksootilisi taimi oli purgikestes ja kasvas pottides. Luksusspaa.
Edasi laks soit kuulsa Sigirya kaljutempli juurde. Toesti oli vaatamistvaart jurakas keset lagedat valja (no peaaegu lagedat ). Sellise laheda junnilaadse kujuga. Teel mage imetlema moodusmime mingist kohalikust jarvest, hirmus kova tuul oli, nagu meil mere aares. Kuum, loomulikult. Sealsamas pyydisd kohalikud kala ja jarvest mineva tehiskose-aarse ojakse aares puhatsati ... sibulaid. Jube kahju, et ma ei suutnud nendest kohalikest pilti teha. Mul on alati voorastest inimestest tehes mingi blokk ees ja igasugu eetika kysimused kerkivad ja siis ma lopuks pigem loobun. Imelik on nagu raha ka pakkuda ja veel imelikum tundub neist nahhaalseslt pilti avalikult teha.
Koige tahtsama oleksin nnyyd unustanud. Rohanil on Sigiryas, kaljukivist 1 km kaugusel, oma maavaldus, koos pisikese savionniga. Meie Tonyga toetasime selle ostmist, seega yks nurgake sellest salust kuulub ka meile :DDD (Pildid homme) Tal on seal igasugu viljapuid, lisaks tiigipouud (vaarispuit) ja pahjlipuid. Terve maa on ouid tais. Sihuka teistmoodi loodus, kui mujal saarel. Paar nadalat enne meie tulekut oli sinna tulnud 1,5.meetrine India kobra, mille nad kahjuks pidid maha looma (budistid ei tapoa loomi ega, madusid kui just eriti hada pole kaes). Koige toestuseks oli tal telefonis sellest video ka. No mis tundega me seal siis ringi jalutasime? Mina vahtisin igale poole, ehkki mulle muudkui kinnitati, et see oli nii haruldane juhus... ja-ja-jaaa. Laksime siis ohtul piedas talle esimest korda sinna kylla, eelnevalt oli meile naabri juures rice and curryt valmistatud, mida me iseenesestmoistetavalt katega soime nagu kohalikud. Jube hea oli, kottpime oli ymberringim oaar petrooleumlampi polesid (needki kustusid yksteise jarel ara), aga meeleolu ja ohk olid nii rahulikud ja selline "jumalaseljatagune tunne tekkis", et seda on raske jarele teha. Toit oli imemaitsev. Oobima laksime ikka meie lukshotelli ja hommikul soitsime tagasi paevavalges tema valdusi kaema.Yldmulje oli sama, miskit yllatavat ei olnud. Igat lehehunnikut vaatasin endiselt kahtlustavalt. Muideks, siinses kliimas, kus aastaajad ei vahetu, on yks suur miinus - kui meil langevad lehed puult kord aasas ehk sygisel, siis siin toimub see aastaringselt. Igal hommikul tuleb lehed kokku riisuda ja lehed on palju suuremad kui meil. Kui nedi ei riisu, siis muutuvad aiad vaga risuseks ja koledaks.
Nii, jutt jatkub sealt, et laksime kaema Sigirya kaljut. Nagime selle ara, Rohan jooksis siise meile pilte tegema, sest valgetelt oleks palju raha kysitud, tema kaest ei kysitud aga miskit. Templit aaristab ilus vallikraav, kus on yleval sildis, et mitte ujuma minna, kuna siin on krokodille! Meie nagime koigest yhte varaani, aga pidavat olema seal ikka paris krokodillid ka, suured.
Edfasi liikusime Trincomalee suunas. See on eraldi teemat vaart ja sellest siis jargmisel korral.


No comments:

Post a Comment