7 Sept 2010

Rohanil jälle külas

Pühapäeva õhtu veetsime taas Rohani pere keskel. Taas ootas meid super rice and curry, sedapuhku veidi teiste kausikestega.

Kõige eksootilisem asi oli banana flowers ehk siis küpsetatud banaaniõied. Maitse oli nii ja naa, karrisegune, aga siiski päris maitsev (=tegelikut suht oma maitsetu, veidi nhapukas). Minu lemmik ehk okra oli ka kohal:)
Meie meespere oli solidaarne ja sõi kätega, parema käega, nagu siin kombeks. See hakkas neile nii meeldima, et lunasid tagasi kodus olles ka nii süüa ;)
Riis oli keedetud kookospiimas ja meile tehti puust ja punaseks, kuidas kookospiima tehakse. see EI OLE kookose sees olev vedelik (mis pruunide kookoste puhul kallatakse kraanikausist alla), vaid sisu kraabitakse spetsiaalse riistapuuga välja, lisatakse vett, nõrutatakse ära ja ongi valmis. Seda toorelt ei jooda, vaid keedetakse ära.
Robin mängis lastega pärast varjuteatrit ja neil paistis olevat väga lõbus.
See päev oli ümbrusekonna kiriku mingi kord aastas peetav tähtpäev ja meil oli au kogu sellega kaasaskäivat trianglit otse pealt näha, sest nö protsessioonikäik läks otse Rohani majast mööda. heesuse kujud postide otsas ja kõik muu säärane sinnajuurde kuuluv ja Neitsi Maarja kuju autokatusel ära ehitud ja puha. Kuna meie välkj ei tööta, siis sain vaid ühe pildi sellest tsirkusest

Ja siis tuli mikrobuss, kus istusid see mitu tüdrukut ja laulsid mikrofoni ning kõlarid olid katusel. Selle kohapeal ma ei suutnud enam naeru tagasi hoida. Isegi Rohan ja tema pere naersid. Sellel kitsal külatänaval tundus see kõik nii groteskne ja inimesed rongkäigus osalejad võtsid kõike nii tõsiselt. Meist möödudes jäädi loomulikult meid kui valgenahalisi vaatama, sest niisama neid sinnakanti öisel ajal ei satu ju. Lausa koperdati üksteisele selga,  sest tegelikult oli kottpime ja ainult tõrvikud ja kaunistuseks pandud (jõulu)kaunistused valgustasid tänavat. Autos laulvate tüdrukute laul on meie, eurooplaste, kõrvade jaoks väga kummaline. Sihuke viisitu soig, kus kasutatakse palju veerandnoote (issand, kas ma väljendusin muusikaliselt ikka korrektselt?)
Nalja oli nabani.
Tegelikult saime osa millestki ainulaadsest ja turistidele üsna kättesaamatust, sest see oli tõesti selline piirkond, kuhu niisama ei satu ja veel sellisel kellaajal. Terve pühapäeva jooksul oli võimalik paljudest kodudest kuulda laulu ja pillimängu - kõik see oli seotud antud kirikupühaga. Värviliste lintidega oli terve rongkäigu tee ära kaunistatud.

No comments:

Post a Comment