7 Sept 2010

Pealinnast

Colombosse oleme jõudnud paaril korral. Ei ole just meeldivaim suurlinn. Olemuselt täiesti võrreldav Dehliga, võibolla veidi väiksem ja kohati rahulikum ja puhtam. Käisime Maailmakaubanduskeskuses (Colombo kõrgeim hoone ehk 36-korruseline kaksiktorn) - kogu see kvartal on selline New Yorgi Wall Streeti-laadne, (hooned paistavad pilditaustal), aga 2 paar tänavat eemale ja teeäärne kubises kerjustest ja santidest, keda ma polnud varem mujal sellises koguses kohanud. Sel samal pildilgi on nad aimatavad.
Kuumus suurlinnas ületab taluvusepiirid. Mul oli seljas pikk kandadeni seelik ja õlgukattev pluus ja ma pidin nende riietega lihtsalt üles sulama. Asfaldikuumus ja saastunud õhk võtsid viimasegi isu midagi uut kogeda ära. Kuna käisin Colombo Ülikoolis, siis lihtsalt pidin end kohalike mnoraalinormidele vastavalt riidesse panema, aga unustasin "normaalsed" turistiriided kaasa võtta (=põlvedeni ja paljaste õlgadega kleit).
Sellel pildil asub midagi väga tähtsat, nimelt president Mahinda Rajapaksa resident. Asub ta kohe World Trade Centre tornide kõrval. Küll oli äraturvatud kant, parklas käis sõjaväepolitsei pommiotsijaga kõik autoalused läbi, jne, jne. Maanteel peeti meie buss ka korraks kinni ja pisteti nina sisse.
Kuna Colombos olen nüüd 5-6 korda käinud, siis hakkab sellest linnast ka mingi pilt tekkima. Ahjaa, oleksin unustanud - otse keskuses, Food Courti-laadses söögikohas oli kindlalt maailma parima ja ilusaimalt serveeritud jäätis värske mango, mangomoosi, pähklipudi ja küpsistega. Ma sööksin seda 15-eeku maksvat jäätisedelikatessi iga päev hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Valida oli vähemalt 10 erineva jäätisevaliku vahel. Artur sõi jaggery ja pähkli jäätist, mis ei jäänud ka alla. Jaggery on teatud palmipuust tehtav kõva maius (otsime juba koju ka kaasa), mis on väga spetsiifiline ja mille valmistajad on ajalooliselt kõrgel au sees. Veidi meenutab pudedat iirist või toffeed, aga tegelikult ei ole ta seda mitte.  Food Courtis oli igat sorti rahvast näha, pintsaklipslasi ja muidusööjaid. Valgeid (suddasid) peale meie polnud. Toitu oli mongoolia köögist tai omani, vahepeale mahtusid paljud muud maad. Ja mis peamine - jube soodne, laudsa odav ja maitsev. Isegi Euroopa pizzasid oli, neid sõid Artur ja Robin. Arturile meeldib kohalik köök tegelikult väga. Ja teravat armastab ta ka;) Minu kana biryani läkski osaliselt tema kõhtu - ja see oli kohati ikka väga terav.
Käisin raamatupoes, et saada singali-inglise sõnastikku. No mida oli, olid jaapani, itaalia, tamili, kreeka, jne sõnastikud ja mida ei olnud, oli singali oma. ?????? Kust ma siis veel saan, kui mitte Colombo keskuse raamatupoest? See on nii ilus laulev keel, et ma pihtsalt pean seda edasi õppima, aga ilma sõnastikuta on seda pea võimatu teha. Õpikud on mul olemas :D
Colombo ei ole koht, kus niisama hängida, võibolla kuskil äärelinnas, aga kindlasti mitte keskuses. Kunagi, mitu aastat tagasi sattusime sellisesse aguliaadsesse kohta, kus kõik oli jube räpane ja haises, eks sellel linnal ole palju palesid nagu kõigil linnadel. Mereäärne on ilus, seal käiakse lohet lennutamas, aga igal sammul on politsei, sest lähedal on presidendipalee ja sõjaväehaigla. Pildistada seal ei lubata, aga no eks me mõned pildid ikka saime ;)

Vahiputkas oli sõjaväepolitseipatrull ja meie tegime autoaknast pilti :) Mööda seda teed (Galle Road) edasi minnes tuleb lõpuks suur ja ülikaitstud sadam vastu. Merel oli vähemalt paarkümmend tankerit sel hetkel näha.

No comments:

Post a Comment